September - Itaalia, Malta

Niisiis. Back to work! Projekt oli sama, mis juunis, sest töö jäi pooleli. Iseenesest on ju sel aastal päris palju rännatud ja kui külastad samu kohti, mis enne, siis hakkab nagu elevus ära kaduma. Sisimas tekib selline mõnus rahulolu, mitte üleolev aga selline rahulik. Olen hakanud mõistma, miks inimesed kruiisidel käivad.

Pizza, Galleon Pub.

See on selles mõttes äge reisimisviis, et hotell sõidab ringi ja sa näed erinevaid sihtkohti. Jah, sa ei saa reisida ja kindlat kohta tundma õppida aga maitsed on erinevad. Mis siis sel korral põnevat näha sai. Nagu ennist öeldud ei midagi erilist aga siiski mõnus chillida sooja päikese all, näha kohti, mida võibolla enam ei näe ja rohkem ei külasta. Ma ei pea vist pikemalt seletama kui kaunis on vaadata mägist maastikku, mida meil siin Eestis ei ole ja mõnus on jalutada kuskil Itaalia vanalinnas, vahet pole, mis linnas. Ma võiks tunde, lihtsalt jalutada ja siis puhkamiseks lihtsalt kuskil välikohvikus istuda, inimesi vaadata ja kohvi nautida. Ülim on muidugi teha seda kaaslasega, kes seda samamoodi naudib (kaaslase all pean silmas siis kallimat) aga kui seda hetkel pole, siis ... ega see naudingut vähenda. Seekord õnnestus siis teha peatus Itaalia linnakeses Salernos, kus saime ka korra maale. Nagu traditsiooniks kujunenud, püüame leida

Salerno, Itaalia.

mõnusa söögikoha, et nautida nö kohalikku toitu (kohalik toit võib olla ka sama, mida Eestis saab aga ...) ja mõnusat külma õlut. Otsides toidukohta, mis võttis aega peaaegu tunni peatusime lõpuks Galleoni Pubis ja sõime pizzat. Mida siis veel kui mitte pizzat. Jällegi, ei pea vist kirjeldama kui hästi see maitses. Ainult juba mõeldes sellele, hakkab suu vett jooksma. Nii see päevakene kulges. Vahepeal oli veel igasugu ilusaid sihtkohti, sest laev sõidab Roomast, ümber Itaalia saapa ja siis teeb Aadria mere rannikule nö tiiru peale ning peatub peaaegu igas riigis, mis sinna ranniku äärde jääb. Kuna meil on tähtajad ja palju tööd, siis me iga sadamas maapeal ei käi. Kui omadega graafikus oleme, siis saame mõne päevakese puhkust lubada.

Järgmine koht, kus õnnestus ilma ja maad nautida oli Malta. Ma ei tea, ma olen sellest maast kuulnud aga ega ma ei ole sinna eriti kunagi reisida tahtnud. Nimi kõlab küll eksootiliselt kuid ... ma ei tea. Ei, ilus, päike paistab, soe, ok majad olid veits teistsugused kui mujal näind olen nagu oleks kõik liivast ehitatud. Ma vist pole kohati suurem asi seikleja. võibolla on see sellest tulenenud, et töös natsa väsind ka, siis ei viitsi väga ringi trampida. Vaatasin praegu, blogi kirjutamise ajal netist pilte. Tegelt on ikka päris ilus seal :) Ok! Ja jällegi, vaja leida söögikoht. Kuna reisisadam kohe kesklinnas polnud, siis tegime väikse taksosõidu. Peatus oli Valletta's, vist. Peaks Malta pealinn olema. Seekord oli soov nautida mereande. Jõudsime kuskile kohta, kus oli väike suveniirituruke ja mõned söögikohad. Ei, väga väga mõnus. Aga ma olin tõesti vist väsinud, sest ma ei ostnud isegi külmkapi magnetit, mida olen püüdnud ikka igas kohas osta.

Salernos ka vist tegelt ei ostnud, seal ma ei mäleta, et oleks suveniire näinudki. Toit nauditud, jalutasime natsa ringi. Aitasime kohalikel paadi vette lükata, sama, mis piltidel paistab. Vaatasime, et kohalikud vanamehed pusisid mingi paadiga, läksime appi. Kuna taksoga oli igav tagasi sõita, siis otsustasime liinibussiga tagasi minna. Kohalikelt uurides saime teada, kus peatused on ja mis numbrid sadamasse sõidavad. See oli "tunne oma kodumaad" ring. Päris palju sai näha. Vahepeal jäi buss seisma ja seisis mingi 15 min, sest bussijuhil tuli lõuna. Hahahaa ... tõeline lõunamaa, hea, et päris siestat pidama ei hakanud. Jõudsime sadama lähedale. Kuna veel natsa aega oli, siis tegime

väikse jalutuskäigu lähedalasuvasse lossi või müüri v mingi asi oli. Pilte ma ei saanud teha, sest telefoni aku sai tühjaks. Tead ju küll neid nutitelefone, et kui netti ka kasutad, siis hea kui terve päeva saada hakkama. Aga jällegi, mõnus päevakene, kõht täis, meel hea. C'est La Vie!

Aga see oligi 2016 aasta viimane ettevõtmine. Kuna ikkagi tervis hakkas natsa jupsima, siis jäin aasta lõpuni koju puhkama ja taastuma. Sellepärast oli ka aega blogi kirjutada. Kuna vist on läinud juba nagu reisiblogiks ära ja kirjutamine on mulle kogu aeg meeldinud, siis paneks siia ka mõne varasema, huvitavama sihtkoha, kus käinud olen, et mõned korrad on ikka õnnestunud puhkamas ka käia, mitte ainult tööasjus.