Seiklusjutte maalt ja merelt aastast 2016

Sissejuhatus ja kokkuvõte.

Saaremaa. Kalal.

Veneetsia

Nagasaki. 

Pole pikalt kirjutanud ja tahaks selle aasta ilusti kokku võtta. Avaldan reisid ja puhkused peatükkidena, sest kokku kirjutades tuleks elulooromaani sarnane teos. See aasta on tõesti olnud selline nagu oleks korraga pool elu ära elanud või ka nagu poleks siiamaani elanudki kuigi nii päris öelda ei saa.

Andke ette andeks kirjavead, ei lasknud emakeeleõpetajal enne avaldamist läbi lugeda.

Tahan siinkohal tänada kõiki neid inimesi, kes on selle pöörase aasta 2016 kaasa teinud ja tänu kellele see on olnud just selline nagu see on olnud – hullult töine, reisirohke, äge ...

Tänan oma tööandjaid ja kolleege, tänan oma pere, sõpru, lähedasi inimesi ja neid, kes on tegemistele kaasa elanud. Mõnusaid pühi ja kaunist aastavahetust!

Nimesid ma siia ei kirjuta, sest ma ei viitsi küsida, kas kõik lubavad ja tahavad jne.

NB! See blogi pretendeerib ainult isiklikule kroonikapidamisele, mitte uhkeldamisele, kurtmisele või ükskõik, mis nimesid sellele panna saab. Alustasin seda blogi selleks, et kirjutada siia huvitavaid reisikirju, kohtadest, kuhu see töö mind viib ja millist elu pakub. Mõni peatükk ja reis on olnud värvikam ning on ka rohkelt pildimaterjali mõni on natuke kuivem. Nagu vein, on magusat ja on kuiva, mitte, et ma veini fänn oleksin aga kirjanduslikult maitsekas võrdlus. Elu pakub õnneks erinevaid maitseid ja elamusi, alati ei ole kõik lust ja lillepidu, vahest sajab ka vihma ja on hall argipäev, tagasi vaadates ja kokkuvõtteid tehes võib öelda, et on fantastiliselt koloriitne ja vahelduv nagu meie kliima ja see vaheldusrikkus muudabki elu põnevaks.

Kokkuvõtvalt.

 Aastal 2016 oli kuus erinevat objekti üle maailma. Kaks uut laeva nn. drydock'is, kaks remondikat ja kaks sõitvat laeva. Naljakas on see number kaks, see figureerib mu elus päris palju. Miks ma sellele tähelepanu pööran? Noh, ma neid numbrite jadasid ja inglisõnumeid natuke jälgin silmanurgast. Kes tahab see loeb lisaks siit. Kui vaadata ka neid kuupäevi, mil ma läinud või tulnud olen, siis 22 kuupäev figureerib mitmel korral.

Ma ise tunnen, et sain selle aasta jooksul kohtadesse kuhu mõni satub/ei satu terve elu jooksul, ise ei oleks osanud unistadagi, et näen nii palju. Sain jala maha järgmistes kohtades: (osad on samad, mis eelmisel aastal kuid panen siia järjest nii nagu sel aastal reaalselt oli, jätan välja lennujaamad, need ei lähe arvesse) Bahama, Jaapan, Singapur, Puerto Rico, Bahama, Soome, Itaalia, Alaska, Kanada, Itaalia, Malta. Läti jätaks välja, seal sai puhkamas käidud mitu korda. Tegin enda jaoks statistikat. Ei midagi erilist aga hea tagantjärele vaadata. Kokku 33 lendu, 146h10min õhus, see on 6 ööpäeva 2h10min; 69h5min ooteaega lendude vahel lennujaamas, see on 2 ööpäeva 21h5m (ma tean, et meie seltskonnast õnnestus mõnedel ka Lufthansa streigihooajale pihta saada ja nad veetsid lennujaamas rohkem aega. Olgu ka siinkohal öeldud, et kirja ei läinud see aeg, mis ma esimest lendu ootasin, vahest oli see 12h vahest vähem). Sellest nimekirjast on ka väljas see aeg, mis kulus lennujaama jõudmiseks auto või bussiga või koju jõudmiseks. Samuti ei ole siin kirjas ka praamisõite üle lahe ja rongisõite. Samuti ei pannud ma kirja lennumiile, ei viitsind otsida J, mõni miil ikka on.

Soovin siia kokkuvõttesse ja sissejuhatusse kirja panna, mida see aasta on endaga kaasa toonud.

Esiteks. Käies mujal ja olles seal tükk aega, saad aru kui hea on kodus olla. Ma kunagi ei saanud neist inimestest aru, kes välismaal tööl käivad. Isegi mõistsin neid hukka ja ... karma is a bitch. Aga jah, ei ole meil siin Eestis häda midagi. Olen mõelnud, et kõik peaksid nii palju reisima, siis saaksid aru kui hästi meil kõik on ja viriseksid vähem. Samuti olen aru saanud, et rapsimine selle nimel, et oleks viimase peal uus auto ja muud asjad ja vidinad, ainult väsitab ja võib hoopis pettumust ja ka tervisehädasid tekitada. Ma olen väga rahul sellega, mis mul on. Seda saab öelda muidugi inimene, kes on käinud ja näinud.

Teiseks. Ma ei ütle, et oleksin metsikult töötanud kuigi jah, mingil hetkel ma väsisin ära ja ma oleks tahtnud juba juunis puhata. Läks teisiti. Alates oktoobri algusest olen olnud kodus, sinisel lehel. Väike terviserike, mis tegelikult sai alguse juba aprilli lõpus, mida arstid ei ole suutnud tuvastada tänase päevani, on mind pannud sundpuhkusele. Ja ausalt öeldes on mõnus kodus olla ja mittemidagi teha. Soovitan seda kõigile, kel see võimalus.

Hääd lugemist, kes viitsib!