Seekord oli lend kohale jõudmine läbi Puerto Rico, kus palju aega ei olnud aga
sai jala korra maha ja FB’s check in’i
teha. Tolles riigis astusime laeva, mida remontima hakkasime. Bahama töölkäimised
on saanud selliseks, kus vaba aega üldse ei ole ja peamine keskendumine on töötegemisele. Näpistasime natuke tööajast ning käisime kohalikus Hairestoranis einestamas. Mõtlesime, et see on koht, kus saab hai liha süüa. Küsisime seda ka teenindajalt kuid selgus, et see oli tegelikult koht, kus sai haisid sööta ...??? et sööd kõhu täis ja siis ... sulpsti. Tegelikult sai spetsiaalselt haidele mõeldud sööta osta ja siis neid vaadata. Vaatasime ka. Pilti ei teinud. Pime oli kuigi koht, kus haid ujusid oli valgustatud. Siuke väike elamus.
on saanud selliseks, kus vaba aega üldse ei ole ja peamine keskendumine on töötegemisele. Näpistasime natuke tööajast ning käisime kohalikus Hairestoranis einestamas. Mõtlesime, et see on koht, kus saab hai liha süüa. Küsisime seda ka teenindajalt kuid selgus, et see oli tegelikult koht, kus sai haisid sööta ...??? et sööd kõhu täis ja siis ... sulpsti. Tegelikult sai spetsiaalselt haidele mõeldud sööta osta ja siis neid vaadata. Vaatasime ka. Pilti ei teinud. Pime oli kuigi koht, kus haid ujusid oli valgustatud. Siuke väike elamus.
Mida
veel enne ei olnud kogenud, tagasiteel koju, oli see, et jõudsime või meid
saadeti lennujaama varem kui lend läks. Jah ikka varem aga 12 tundi varem. Ma pole
ootamises kunagi tugev olnud, sain hea praktika.
Kahjuks ei olegi sellest reisist rohkem pilte kui need kaks. Mingit ülimat seiklust siit ei tulnud aga oma koht kroonikas on sellel lool.
Pärast seda reisi hakkasin tundma, et see ühest maailma otsast teise lendamine ja pikad tööpäevad hakkavad väsitama, et tahaks suvel ühe kuu vabaks võtta. Juunikuu, et siis sünnipäev ja pojal koolivaheaeg jne. Kuid läks teisiti. Koju jõudsin 26. aprillil.
Kahjuks ei olegi sellest reisist rohkem pilte kui need kaks. Mingit ülimat seiklust siit ei tulnud aga oma koht kroonikas on sellel lool.
Pärast seda reisi hakkasin tundma, et see ühest maailma otsast teise lendamine ja pikad tööpäevad hakkavad väsitama, et tahaks suvel ühe kuu vabaks võtta. Juunikuu, et siis sünnipäev ja pojal koolivaheaeg jne. Kuid läks teisiti. Koju jõudsin 26. aprillil.
2. mai
varahommikul olin autos ja Soome poole teel. Kiire objekt, vaja ära lõpetada.
Uus laev. Sellest ma pikemalt ei kirjuta ehk. Lihtsalt igav jutt.
Lootsin
pärast Soomet puhkama jääda. Järgmisel nädalal, teisipäeval tuli sõnum, et
laupäeval lendad Jaapanisse! ??? Ahah. Et siis niipalju puhkamisest. Tegelikult
õnnestus ära rääkida, et ikkagi ei lenda seekord Jaapanisse ja saadeti hoopis
Rooma, sõitva laeva peale. Soomest tagasi olin 12 mai ja uus lend 30 mai, seega
sain nats üle kahe nädala kodus olla, puhata ja mängida.
Korralikult puhata sain alles oktoobri algusest kuni aasta lõpuni. Poolenisti sunnitud puhkus. Pole enam esimeses nooruses ja keha arvab, et ta tahab ikka puhata, teeb ise korrektuure ajakavasse.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar